Suusapuhkusel ollakse ümbritsetud lumest, mis pilvevaba ilmaga peegeldab tagasi lausa 85% päikesekiirgusest, seega päikesekiirgus ümbritseb suusatajaid nii ülevalt kui alt.

Järgnevalt toome lugejani meelespea, mida suusareisil järgida, et hoiduda pahaloomuliste sünnimärkide kasvu soodustamisest ja melanoomi tekkest, et vähendada nahavähi riski.

    1.   Päeva kõige tugevamat päikesekiirgust tuleks vältida

Hea on teada, et kõige kahjulikum on päikese poolt tulev UV-kiirgus ajaliselt vahemikus kell 10-16. Eriti kahjulik on päikesekiirgus keskpäeval. Seetõttu tuleks kindlasti kasutada päikesekaitsekreemi ning võimaluse korral keskpäeval teha lõunapaus siseruumides. Parimad ajad suusatamiseks või lumelauaga sõitmiseks on hommikuti ja hilised pärastlõunad, et mitte liigselt veeta aega kahjuliku päikesekiirguse käes. Samuti tuleks meeles pidada, et UV-kiirgus on kahjulik ka pilvise ilma korral.

    2.   Kata nahk päikesepõletuse kaitseks

Tihtipeale unustavad inimesed katta enda kõrvad ja kael nii eest kui tagant. Hea on see, et silmaümbruse piirkonda kaitsevad nii päikeseprillid kui ka õnneks suusaprillid. Samuti on üks sageli unustatud piirkond päikesekreemiga katmisel suusapuhkustel käed. Lisaks ei maksa unustada, end päikesekiirguse eest kaitsta ka sel ajal, kui parasjagu nõlvadel aktiivselt ei spordi.

    3.   Kasuta päikesekaitsekreemi

Iga suusataja peaks katma päikesevalguse kätte jäävad kehaosad päikesekaitsekreemiga vähemalt pool tundi enne õue minekut. Mida kõrgema päikesekaitsefaktoriga kreem, seda parem, kuid kaitsefaktor peaks olema siiski vähemalt SPF 20. Päikesekaitsekreemiga peaks kindlasti katma ka näo, kaela ja kõrvad ning kuna kiirgus ümbritseb ka lumelt peegeldudes, siis võivad ära põleda ka nahk lõua alt ja nina. Ilma kinnasteta olles peaksid ka käelabad olema kreemitatud.

    4.   Veendu, et päikesekaitsekreem oleks niisutav

Külma ilmaga tugeva tuule käes olemine eeldab niisutava päikesekaitsekreemi olemasolu, kuna ilmastikutingimused ei ole naha suhtes leebed. Suusapuhkusele sobivad hästi päikesekaitsekreemid ja täiendavaks niisutuseks kreemid, mis sisaldavad aloe verat.

    5.   Kanna päikesekaitsekreemi nahale korduvalt

Tihti tehakse see viga, et kreemi kantakse nahale vaid hommikuti. Oluline on meeles pidada, et end tuleks kreemitada iga 2 tunni tagant ning kindlasti pärast sportimist õues, sest higistamise tõttu vajab keha uut kaitsekihti päikesekaitsekreemilt. Samuti vajab kreemikiht uuendamist, kui oled jäänud lumesaju kätte, sest nahal sulav lumi lahjendab kreemi kaitsekihti. Eriti mugav on selline variant, kui pistad taskusse väikeses reisipakendis päikesekaitsekreemi, et end päeva jooksul uuesti katta kaitsva kreemikihiga.

    6.   Kaitse ka enda huuli

Ülejäänud nahaga võrreldes on huultenahk kordades õhem ning sisaldab vähem melaniini. Tegemist on pigmendiga, mis kaitseb päikesekahjustuste eest. Seetõttu on oluline kasutada huulepalsamit, mis sisaldaks päikesekaitset SPF 15+, et hoida enda huuli kuivuse ja lõhkimineku eest UV-kiirguse tõttu.

Pea meeles, et mida kõrgemale satud, seda tugevamaks muutub UV-kiirgus. Ameerika Nahavähi Liidu sõnul on talipordialade harrastajatel suurenenud risk liigsele UV-kiirgusdoosile. Mida kõrgemal maapinnast olla, seda suurem on ka UV-kiirguse intensiivsus, mis kasvab ligikaudu 10% iga 1000 m järel merepinnast kõrgemale tõustes. Lisaks peegeldab mägedes olev lumi päikesest tulenevat UV-kiirgust 80% ulatuses tagasi atmosfääri. Ka osoonikihi hõrenemine Skandinaavia, Alpide ja Kesk-Euroopa piirkonnas on tõstnud UV-kiirgusdoosi inimesele Euroopas – kõik need tegurid tähendavad, et risk nahakahjustusele mäestikes on väga suur, eriti heledatel nahatüüpidel. Seetõttu võib mõnes suusakuurortis end kergelt 40% intensiivsema kiirguse käest leida. Paraku on nii, et UV-kiirgust inimesed ei tunneta, seega tuleb olla eriti ettevaatlik ja ohtudest teadlik. Mida kõrgemal mägedes oled, seda suuremad on ohtlikud päikesepõletuse riskid. Juhul kui leiate kehalt mõne üksiku kahtlase sünnimärgi, siis saate broneerida aja Dermtesti kontrolli siin. Uuringu käigus tehakse pilt tavapäraselt 1-3 teile muret tegevast sünnimärgist. Tegemist ei ole kogu keha uuringuga.

Allikad:

1. Estravel. (2017). Suusareiside populaarseimad sihtkohad on Itaalia ja Šveits
2. Skin Cancer Foundation. (2010). Essential Outdoor Sun Safety Tips for Winter
3. World Health Organization. (2017). UV radiation
4. Luk’yanova, N.F. & Lyudchik, A.M. (2008). Statistics of anomalous events in the ozonosphere over Europe. Russian Meteorology and Hydrology. 33: 491.
5. Haluza, D., Simic, S., & Moshammer, H. (2014). Temporal and Spatial Melanoma Trends in Austria: An Ecological Study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 11(1), 734–748.
6. Aceituno-Madera P, Buendía-Eisman A, Olmo FJ, Jiménez-Moleón JJ, Serrano-Ortega S. (2011). Melanoma, altitude, and UV-B radiation. Actas dermo-sifiliograficas. 102(3):199-205. doi: 10.1016/j.ad.2010.08.003.
7. Moshammer, H.; Simic, S.; Haluza, D. (2017). UV-Radiation: From Physics to Impacts. Int. J. Environ. Res. Public Health. 14(2), 200. doi:10.3390/ijerph14020200.
8. Mountain Warehouse Ltd. (2014) How To Avoid Sunburn On The Slopes