Dermtesti eesmärk on melanoomi võimalikult varajane avastamine
Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. Melanoomi diagnoositi ainuüksi 2012. aastal Euroopas rohkem kui 100 000 korral ning põhjustas samal aastal üle 22 000 surma. Aga see number ei peaks nii suur olema.
Varajast melanoomi suudetakse tänapäeva meditsiiniga väga hästi ravida (99% patsientidest paraneb täielikult), kuid melanoomi, mis on juba tunginud läbi nahakihtide ning organismis levinud, on väga raske täielikult ravida (hilises staadiumis avastatud melanoomi elumuse tõenäosus jääb statistiliselt vahemikku 15- 20%).
Melanoomi avastamise kuldne standard
Eesti on melanoomi suremuse poolest Euroopas 9. kohal, igal aastal sureb haigusesse ligikaudu 60 inimest. Kõrge suremuse üks põhjuseid on melanoomi liiga hiline avastamine.
Melanoom võib areneda sünnimärgist või tekkida nahale juba melanoomina, algselt pisikese täpina ning siis kasvades, mistõttu peaks igaüks jälgima oma nahal toimuvaid muutusi. Teatud tüüpi sünnimärgist võib melanoom areneda sagedamini: need on düsplastilised e. ebatüüpilised sünnimärgid ning kaasasündinud hiidsünnimärgid.
Kui mõni sünnimärk teeb muret, peaksite kindlasti pöörduma arsti juurde.
Siin lehel õpid- Kuidas melanoom välja näeb ja areneb
- Millised on melanoomi riskitegurid
- Kuidas ennast melanoomi eest kaitsta
Kuidas melanoom välja näeb ja areneb
Melanoom on nahavähi tüüp, mis saab alguse pigmendirakkudest, mis mõjutavad muuhulgas ka naha ja juuste värvust. Melanoomi puhul toimuvad pigmentrakkudes muutused. Melanoom võib tekkida nahal, aga ka näiteks küünte all, peopesas, limaskestal.
Allolevad pildid on näited erinevatest nahal esinenud melanoomidest.
Melanoomi riskitegurid
Kõrgendatud melanoomi haigestumise risk on:- Hele nahavärv. Hele nahk kaitseb halvemini päikese UV kiirguse eest. Samuti on uuringud näidanud, et blondid, punapead ja heleda silmavärviga inimestel tekib melanoom tihedamini, kui tumedate juuste ja silmavärvidega inimestel. Kuid melanoom võib tekkida kõikide nahatüüpide puhul.
- Päikesepõletused. Juba üks tugevam päikesepõletus lapseeas suurendab melanoomi riski oluliselt.
- Tugev UV-kiirgus. Uuringud on kinnitanud, et UV-kiirgus, mis tuleb päikesest ja solaariumis, on melanoomi tekke riskifaktoriks. Kõige ohtlikum on just vahelduv intensiivne UV-kiirgus.
- Ekvaatorile lähemal või mäestikus viibimine. Inimesed, kes viibivad ekvaatorile lähemal või kõrgmäestikus saavad tugevama doosi UV-kiirgust.
- Palju sünnimärke või ebatavalise kujuga sünnimärgid. Inimesed, kellel on rohkem kui 50 sünnimärki kehal kuuluvad riskirühma. Sama kehtib inimestele, kellel on ebatüüpilised sünnimärgid (ebatavalise kujuga ja/või nn. hiidsünnimärgid).
- Melanoomi esinemine lähisugulastel. Kui teie lähisuguvõsas on melanoomi esinenud, siis on teil ka suurem risk melanoomi haigestuda.
- Nõrk immuunsüsteem. Inimesed, kellel on nõrk immuunsüsteem (näiteks pärast elundisiirdamist) kuuluvad melanoomi riskirühma.
Kuidas ennast kaitsta?
- Kasuta päikesekreemi. Päikesekreemi kasutamine võiks kuuluda igapäevase rutiini juurde. Päike võib isegi pilvise ilmaga ja talvel nahka kahjustada. Kasuta kreemi, mis kaitseks sind erinevate kiirgustega eest (UVA ja UVB) ja mille faktor oleks vähemalt 30.
- Kata nahk riietega. Kanna mütsi, pikkade varrukatega särki ja päikeseprille.
- Väldi tugevat päikesekiirgust. Ära ole lõunasel ajal päikese käes siis, kui kiirgus on kõige tugevam.
- Ära käi solaariumis. Uuringud on näidanud, et solaariumis käimine tõstab melanoomi tekkimise riski 75% võrra. Melanoom on just noorte (25-29 a) inimeste seas sagedaseim vähivorm.
- Kaitse lapsi. Kõigest üks päikesepõletus lapse- või noorukieas võib kahekordistada hilisemat melanoomi tekke riski.
Vaata, kus asub Sinule lähim kontrollvõimalus.
Allikad: