Olin juba aastaid parema kaenla all üht sünnimärki tähele pannud. Sünnimärk tundus mulle endale pigem ohutu, sest oli juba mitu aastat seal paiknenud. Eriti põhjalikult ma tekkivaid muutuseid ei jälginud ega mäleta, kas sünniärk kasvas aja jooksul või muutis värvi. Kuid ühel päeval sattusin emaga sünnimärkide teemal vestlema ning näitasin enda sünnimärki ka temale. Ema soovitas lasta sünnimärk igaks juhuks spetsialistidel üle vaadata. Kuna mure ei olnud esmapilgul suur, siis kontrolli minekuga ma ei kiirustanud ning alles mitu kuud hiljem broneerisin aja. Nahaarst uuris dermatoskoobiga minu sünnimärke ning soovituseks sai konkreetne sünnimärk siiski eemaldada. Võtsin nõu kuulda ning suhteliselt lihtsa ja kiire lõikusega sünnimärk ka eemaldati. Seejärel tundus, et mure oligi lahenenud ning olin isegi antud teema hetkeks  unustanud. Alles mõni nädal hiljem saabus täpsem labori raku-uuringu tulemus.

Olin tööl, kui helises telefon. Haiglast helistanud õde teatas: „histoloogilise uuringu tulemus näitas, et tegemist on melanoomiga“. Mäletan sellest telefonikõnest ainult seda külma fakti ja samuti seda, et pean veelkord kirurgilisele protseduurile minema, et lõigata sünnimärgi ümbrust veidi laiemalt ära. Telefonikõne järgselt võtsin veidi aega, et uudist seedida ning siis algas meeletu „googeldamine“ – tahtsin teada, mis loom see melanoom ikkagi on. Tagantjärele mõtlen, et olin tegelikult uudisest šokis ega saanud aru, mida täpsemalt räägiti. Kui olin veidi toibunud, helistasin haiglasse tagasi ja küsisin täpsemat infot. 

Nii pärast esimest kui teist operatsiooni selgitati mulle, et tegemist on siiski väga algusjärgus nahavähi vormiga: 0-1 staadium tähendab, et nahavähk ei ole jõudnud ümbritsevatesse rakkudesse veel edasi levida. Seda kinnitas ka korduslõikus.

Vaatamata sellele oli minu tavaelu tervelt mõni aasta häiritud. Leidsin ennast emotsionaalselt kurnatuna. Nutuhood ja pidev meeleolulangus olid saanud igapäevaseks. Olin diagnoosi saamisest kohutavalt löödud, sest olin ju noor – 33-aastaselt ei saada ju vähi diagnoosi. Siiski suutsin ühel hetkel ennast vaimselt kokku võtta. Püüdsin endale sisendada, et kõik läks ju tegelikult hästi, melanoom oli alles algusjärgus ning jõudsin kontrolli õigel ajal. Mul väga vedas, et ei pidanud läbi tegema kiiritusravi ja teisi raskeid vähiravi protseduure. 

Olen palju aega sellele kogemusele mõtisklenud ja oma väärtusi ümber hinnanud. Mul on olnud minevikus palju päikese käes praadimist. Ka lapsepõlvest meenuvad õhtused päiksest põlenud hapukoorega kreemitamised, mis tegelikult üldse hea ei ole. Üldiselt olin ikka kuulnud, et päikese käes viibides tuleks kaitsekreeme kasutada, aga noorena seda siiski ei teinud. Kahjuks käisin ka palju solaariumis, mida nüüd kahetsen. Nii paljud uuringuid ju näitavad, et see suurendab nahavähi tekkeriski.

Enne melanoomi diagnoosi saamist ei olnud ma kunagi varem sünnimärkidega kontrollis käinud ega kuulnud ka sünnimärkide regulaarse jälgimise vajalikkusest. Nüüd on aga teadmised ja käitumine teised – käin vähemalt 1 kord aastas kogu keha kontrollis ja arst pildistab jälgimisele jäävad sünnimärgid dermatoskoobiga üles. 

Samuti on mul väga hea meel, et minu perearstikeskuses on kasutusel Dermtesti tarkvara poolt võimaldatud teledermatoskoopia teenus. Kui vahepealsel perioodil mõni keha peal olev sünnimärk kiiresti muutuma hakkab või palju muret tekitab, siis saan ka vajadusel perearstil lasta selle dermatoskoobiga üles pildistada ja tema saab selle Dermtesti tarkvara abil dermatoloogile saata.

Kogu elu ei saa seisma panna ega üleliia muretseda, aga on palju pisikesi harjumusi, millega enda ja oma lähedaste tervist hoida. Loodan, et minu loost on võimalik teistel saada ideid ja teadmisi, kuidas ennast ja oma lähedasi nahavähi vastu kaitsta. Piisavalt varakult avastatud nahavähk on ravitav, aga parem kui seda üldse ei teki.

Praegu on igapäevaselt kontoritööd tegev Piret lapsehoolduspuhkusel ning kasvatab rõõmsat  pea kaheaastaseks saavat tütart.

 Aitäh Piret, et Sa jagasid meiega enda lugu.

Sünnimärkide jälgimise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.dermtest.com/uudised/sunnimarkide-regulaarne-jalgimine-on-osa-nahavahi-ennetusest