Mis vahe on esimese ja teise astme päikesepõletusel?

Päikesepõletused ja nendega kaasnevad sümptomid ei ole mitte ainult ebameeldivad, vaid ka ohtlikud. Ehkki enamik meist teab, et päikesepõletust tuleb nahavähi tekkeriski minimiseerimiseks vältida, esineb siiski aeg-ajalt olukordi, kus avastame, et liiga pikaaegse päikese käes viibimise tagajärjel on nahk muutunud punetavaks ja valulikuks.

Päikesepõletus ning seda soodustavad tegurid

Päikesepõletus on naha kiirguspõletus, mis on põhjustatud päikese poolt eralduva ultraviolettkiirguse (UVB) või kunstlike kiirgusallikate (nt solaarium) levimisest naha pinnale. Nahale langevale kiirgusega reageerib melaniin. Melaniin on nahavärvi mõjutav pigment, mille kogus kehas määratud inimese geenide poolt. ning mis reageerib nahale langevale kiirgusele.  Geneetiliste erinevuste tõttu tekib osal inimestest päikesepõletus, samal ajal kui teised saavad kena päevituse. Mõlemad, nii päevitus kui ka päikesepõletus, on tegelikult naha rakkude kahjustumise tunnused. 

Päikesepõletuse tekkel on otsene seos ajaga ehk kui kaua nahk puutub kokku UV-kiirgusega. Samuti mõjutab päikesepõletuse tekke kiirust UV kiirguse intensiivsus. Teada on, et UV kiirgus on kõige intensiivsem keskpäeval kella kümnest kuni kella neljani ning sellel ajavahemikul soovitatakse päikese käes mitte viibida. Lisaks sellele võivad päikesepõletuste teket ning raskust mõjutada veel teatud tüüpi antibiootikumide võtmine, nahatüüp, kõrgustes viibimine, pilvitu taevas ning osoonikihi hõrenemine.  

Mis vahe on esimese ja teise astme põletusel? 

Esimese astme päikesepõletuse puhul on põletusest haaratud peamiselt pindmine nahakiht ehk epidermis. Sagedasemad tunnused on punetav ja valulik nahk. Tavaliselt paraneb punetav nahk paari päeva jooksul.

Teise astme päikesepõletus on oluliselt tõsisem, kuna kahjustada on saanud ka dermis (sügavam nahakiht) ja närvilõpmed. Teise astme päikesepõletused on valulikumad ning punetus intensiivsem, sageli läheb nahk turse ning tekivad villid. Seda tüüpi päikesepõletuse paranemine võtab kauem aega kui esimese astme põletus.

Nii esimese kui teise astme päikesepõletuse korral võib nahk hakata paari-kolme päeva jooksul kooruma. Kui nahk on hakanud kooruma, siis ei tohiks nahka mehaaniliselt koorida - uus tekkiv nahk on õrn ning seda tuleb kaitsta.

Milline on seos UV kiirguse ja sünnimärkide vahel?

Sünnimärkide teket mõjutavad lisaks geenidele nii päikesepõletused kui ka ultraviolettkiirgus. Aja jooksul koguneb sünnimärkidesse ehk pigmentrakkudesse DNA kahjustusi, mida põhjustab UV kiirgus. Kui UV kahjustusi on piisavalt palju, muutub rakkude pidurdusmehhanism puudulikuks ja rakud hakkavad paljunema, tingides sellega sünnimärgi muutumise, mis võib omakorda viia melanoomi tekkeni. Seetõttu ongi vaja jälgida oma sünnimärke regulaarselt, rakendades selleks ABCD reeglit:

Päikesepõletuse esmaabi: 

Nagu mainitud, paraneb enamik päikesepõletusi iseenesest, kuid valuliku ja põletikus naha kaebusi on võimalik leevendada. Pea meeles - kui tunned, et päikese käes viibides muutub nahk valulikuks, siis otsi varju ja väldi ni päikesepõletuse süvenemist.

●      Jahuta nahka jaheda veega. Nahka rahustab näiteks see, kui teha käterätt märjaks ning asetada punetavale pinnale.

●      Kanna nahale jahutavaid geele, mis lubavad nahal hingata (mitte iga geel ei sobi).

●      Valu leevendamiseks sobivad mittesteroidsed valuvaigistid (ibuprofeen, paratsetamool)

●      Dehüdratsiooni ennetamiseks tarbi piisavalt vedelikku.

Jäta tekkinud päikesepõletus viimaseks!

https://www.skincancer.org/risk-factors/sunburn/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK534837/