Mis on sünnimärk?

Sünnimärk ehk neevus on enamasti selgete piiridega healoomuline nahakasvaja. Healoomuline neevus võib olla nahaga samal tasapinnal või ka naha tasapinnast kõrgem.

Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke (pruune, punaseid, mustjaid), kuid kõige sagedamini mõeldakse sünnimärgi all melanotsüütneevust, mis sisaldab pruuni pigmenti. Melanotsüütneevus on küpsetest pigmendirakkudest moodustunud laik, mis kõige sagedamini esineb nahal.

Miks sünnimärgid üldse tekivad?

Tänaseni ei ole päris täpselt teada, miks sünnimärgid tekivad. Arvatakse, et sünnimärkide tekkel on seos ultraviolettkiirgusega, hormonaalsete muutustega ning ka geneetiliste teguritega.

Miks sünnimärk on “sünnimärk”?

Tegelikult sünnimärk terminina on tõesti veidi eksitav ning sünnimomendiga siin seost ei ole - seetõttu nimetame sünnimärke neevusteks. Sünnimomendil esineb väga vähestel vastsündinutel (1-1,5% vastsündinutest) neevuseid. Neevuseid enamasti lisandub eluaja jooksul ning kõige rohkem tekib neid puberteedieas. Keskmiselt on ühel täiskasvanul kehal olla 45 pigmentneevust.  

Mis tingib sünnimärkide muutumise?

Aja jooksul koguneb pigmentrakkudes DNA kahjustusi ning kui kahjustusi on piisavalt palju muutub rakkude pidurdusmehhanism puudulikuks ja rakud hakkavad paljunema. Päikeselt saadav ultraviolettkiirgus on üks põhi pahategija melanoomi tekkes ja sünnimärkide muutumises.

Mis on atüüpilised neevused?

Atüüpiline ehk tuntud ka kui düsplastiline neevus, on ebahariliku välimusega nahakasvaja. Atüüpilise neevuse puhul võib sageli näha mitmeid värve, ebaühtlast serva ja pigmentatsiooni.

Ehkki atüüpilised neevused on healoomulised, vajavad nad rohkem tähelepanu, sest ebatüüpiliste neevustega inimestel on suurenenud oht haigestuda melanoomi. Atüüpiline neevus võib esineda üle kogu keha ning parim, mida igaüks enda jaoks teha saab on enda naha tundmine.

Neevuseid tasub pidevalt jälgida, ainult nii saab märgata muutuvaid neevuseid ning pöörduda õigeaegselt kontrolli.

Mis on melanoom?

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest (melanotsüütidest). Eriti suur on
pigmendirakkude arv sünnimärkides. Melanoomi tekkele viitavad muutused pigmendirakkudes, mistõttu võib melanoomi esimene ilming olla just muutunud sünnimärk. 

Kuidas eristada normaalset sünnimärki ning muutunud sünnimärki?

Sünnimärkide regulaarselt jälgimiseks soovitatakse kasutada ABCD reeglit. ABCD reegel on lihtne ning käepärane kõigile ja igal hetkel kasutamiseks. Uuringud näidanud, et 70% melanoomidest avastatakse esmalt inimese enda või tema lähedase poolt. Seega on väga tähtis osata tuvastada muutusi nahal, mis võivad viidata nahavähile. Varakult avastatud melanoom on väga heade tulemustega.

ABCD- reegel

Kahtlaseid sünnimärke eristavad tervetest järgmised omadused:

Asymmetry– Asümmeetria ehk ebakorrapärane kuju: sünnimärgi üks pool erineb teisest

Border– Piirid ehk serva ebakorrapärasus: sünnimärgi äär on ebaregulaarne,

sälkudega või narmendav

Color– Värvus: sünnimärk sisaldab mitut erinevat värvitooni.

Dynamics – Dünaamika ehk kasv: sünnimärk muudab värvi, kuju või suurust

 

ABCD tunnuste esinemisel on soovitatav pöörduda kontrolli

1. https://melanoma.org/sites/default/files/u13882/ABCDEs%20of%20Melanoma_0.pdf

2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4979809/

3. Kuidas ennetada nahavähki? https://www.ravijuhend.ee/en/patient-gate/guides/111/kuidas-ennetada-nahavahki#ff68cf02

4. Hannuksela, M; Karvonen, J.; Reunala, T; Suhonen, R. 2010.a. Nahahaigused. As Medicana.